Kuidas kaitsta oma silmi?

Hästi nägemine parandab igas vanuses inimeste elukvaliteeti, seetõttu on enda silmade tervise hoidmine äärmiselt oluline. Ometigi võivad silmade tervisele halvasti mõjuda nii igapäevased rutiinseks muutunud harjumused kui ka inimese üldine seisund, mis võib sõltuda pärilikkusest. Enam kui pooled täiskasvanud elanikkonnast vajavad paremaks nägemiseks prille või läätsesid ning iganädalaselt külastab ainuüksi ühes prillipoes optometristi keskmiselt 15 inimest, kes on pöördunud nägemise muutuse kahtlusega optometristi poole ning neist enamik vajabki uusi prille.

 

Silma eripärast tuleneb kehvem nägemine, mida saab parandada prillide või läätsede kasutamisega, ei ole reeglina haigus, kuid samas mitmed silmahaigused põhjustavad samuti nägemise langust. Üle 60% täiskasvanud elanikkonnast vajab mingil hetkel nägemisteravuse parandamiseks prille või läätsesid. Oluline on vaid aru saada, millal.

 

Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari selgitas, et paljude inimeste silmad on tänapäeval igapäevaste tegevuste tõttu sageli liigselt pinges. Liiga kaua ekraani vaatamine, sh pikalt arvutiekraani ees töötamine, tahvelarvutist lugemine, järjepidev teleka vaatamine ning nutitelefoni kasutamine nõuavad silmadelt pidevalt pingutamist. Suurenenud ekraanikasutamise tagajärjel võib juhtuda, et silmad hakkavad kiiremini kuivama või punetama ning ka nägemine võib halveneda. Samamoodi mõjub silmade tervisele lugemine või lähitöö ebasobivates tingimustes – näiteks ebapiisava valgusega või ka halva lugemisnurga ja asendi kasutamisel.

 

Igal inimesel on võimalik oma käitumisharjumusi korrigeerides silmade tervise hoidmisele kaasa aidata. Arvuti taga töötades tuleks teha regulaarselt pause, et anda silmadele puhkust. Pauside ajal tasub vaadata kaugusesse, näiteks aknast välja ning teha ka erinevaid silmaharjutusi - näiteks silmaringe ühes ja teises suunas või siis vaadata kaugusesse – fokusseerida pilk ning seejärel vaadata läheduses asuvale objektile ning seda tegevust korrata 3-6 korda järjest. Hea on lasta ka päeva jooksul silmadel lihtsalt puhata ning aeg-ajalt silmad sulgeda.

 

Enamasti saab iga inimene ise enda nägemise muutust hinnata. Näiteks jälgida teleri vaatamisel, kas silmi tuleb pingutada või kissitada subtiitrite lugemiseks või kas tänaval liigeldes nähakse piisavalt teravalt tänavasilte lugeda. Silmanägemise muutust võib tajuda ka siis, kui on sagedased peavalud päeva lõpus või pärast intensiivset silmadega tööd. Kui silmi tuleb kissitada, et kaugele vaatamisel nägemist teravustada või kui lähedale vaadetes silmad kiiresti väsivad või tekitavad peavalusid, siis võib olla tegemist nägemisprobleemiga, mida saab lihtsasti lahendada sobilike prillidega. Seepärast on soovituslik silmanägemist kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul või siis kui nägemisteravuses tajutakse muutuseid.

 

Instrumentariumi optometrist soovitas enda silmade tervise hoidmiseks kasutada alati õigeid töövõtteid arvutiga töötamisel: monitori ülemine serv peaks olema 5-7 cm silmadest allapoole, siis on koormus silmadele väiksem, kuna see soodustab silmade pilgutamist, mis omakorda aitab hoida silmi niiskematena. Paberkandjal materjalide lugemisel veenduge, et lugemiseks on piisavalt valgust ning et ajaleht või raamat on vähemalt 40-50 cm kaugusel. Lisaks igapäevastele tegevustele mõjutavad silmade heaolu ka keskkonnast tingitud mõjud – näiteks otsene ere päike kui ka tolmune või kuiv konditsioneeritud õhk.Päikeselise ilmaga tuleb kanda korralikke päikeseprille, millel on UV-kaitse. Lihtsalt tumendatud klaasidega päikeseprillid võivad teha silmadele karuteene, sest silmaava tumedate klaaside taga laieneb ning UV-kiirguse kahjulik mõju seeläbi suureneb. Esmaseks valikuks silmanägemise parandamisel on alati prillid ning läätsed on prillide kõrval mugav kõrvallahendus, kunagi ei tohiks olla kontaktläätsed ainus nägemist korrigeeriv variant.

 

Ka halvad harjumused nagu suitsetamine ning ülemäärane alkoholi tarbimine takistavad organismis toitainete ja vitamiinide omastamist, mõjutades kogu keha tervislikku seisundit, sealhulgas ka silmi. Alkohol dehüdreerib keha ning see võib tekitada näiteks ka silmade kuivust ning samas põhjustada erinevaid silmahaigusi“ nentis optometrist.

 

Silmanägemist tuleks kontrollida vähemalt kord iga kahe aasta järel, kui ei ole öeldud teisiti. Iga prillipood võimaldab saab nii nägemisteravust, -ulatust kui ka silmarõhku,“ soovitas Väljari. Ta lisas, et silmarõhku peaksid kontrollima vähemalt kord paari aasta jooksul kõik täisealised inimesed ning eriti need, kelle sugulastel esineb kõrgenenud silmarõhuga seotud silmahaigus. Rohkem peaks silmade seisundit kontrollima ka kõik need, kes töötavad palju arvutitega, juhivad sõidukeid või teevad muud sarnast head silmanägemist eeldavat tööd. Kui aga nägemine on halvenenud ning selle parandamiseks on välja kirjutatud prillid, siis tuleb neid kindlasti ka kasutada, sest vastasel juhul võib mõningatel juhtudel, eriti lastel ja noorukitel nägemine veelgi enam halveneda.

 

Miinusprille, mis teevad kaugele vaatamise selgemaks, võib tegelikult kanda pidevalt kõiki igapäevaseid toiminguid tehes. Lähemale kui paari meetri kaugusele vaadates – näiteks raamatut lugedes või nutiseadmes olles võib need teatud tugevuste korral ära võtta, kuid ei pea. Samas lähitööprillide puhul ei tasu pikalt ilma prillideta lugeda või ekraani taga töötada, sest see väsitab silmi ning päeva lõpus ei aita enam ka prillid. Lähitöö prillide omanikud või ka need, kes kasutavad sagedasti ja pikalt tööks arvutit, peaksid prillid kohe tööd alustades ette panema ning neid ostes eelistada selliseid prilliklaase, millel on spetsiaalne peegeldusvastane kate, mis vähendavad ekraanide helenduse väsitavat mõju silmadele.

 

Kuidas valida sobilikke prille?

Kuigi prilliraamide valik on väga lai ning nende seast leiab igaüks kindlasti enda isikupärale ja stiilile sobivad, soovitab optometrist silmas pidada lühi- ja kaugnägevuse erisusi. Prilliraame valides tuleks tähelepanu pöörata eelkõige silmade asendile, et need asetseksid võimalikult raamiava keskel. See tagab klaaside esteetiliselt kauni istuvuse raamis ja annab ka optiliselt parima moonutustevaba nähtavuse. Ramide õige kuju, laius ja kõrgus sõltuvad määratud prilliklaaside tüübist ja tugevustest.

 

Lühinägevuse puhul muudab optiline klaas silma väiksemaks, seetõttu on parem valida väiksema läbimõõduga raam. Kaugnägevuse korral tuleks vastupidiselt valida suurem raam, sest klaasi optika suurendab silma ja liialt väikese raami puhul ei pruugi lõpptulemus jääda kõige parem. Klaaside omadustest sõltub ka, millised raamid on sobivaimad — kas plastik- metall-, kruvi- või tamiilraamid.

 

Kui noorte seas on enim levinud kaugelevaatamiseks vajalikud prillid, siis vanuse lisandudes silmalääts muutub ning täiendavalt võib vaja minna ka lähedale vaatamise parandamiseks mõeldud prille. Selleks, et vältida mitme erineva prillipaari vahel žongleerimist, tasub eelistada mitmevaatelisi prilliklaase või läätsesid, millega parandatakse nii kaugele kui ka lähedale vaatamise selgust. Mitmevaateliste prillide puhul on ühte prilliklaasi kokku pandud kolm erinevat funktsiooni ning arvestatud iga inimese silma mõõtudega, et tagada parimat sujuva üleminekuga selget nägemisala kaugelt lähedale. Mitmevaatelistel klaasidel on kaugele, keskdistantsile ja lähedale vaatamise alad ehk klaasi üla-, kesk- ja alaosa, mille tugevused muutuvad vastavalt nägemisvajadusele erinevatele distantsidele. Lisaks võiks klaasid enamasti olla ka õhendatud, et need oleksid kergemad ja jääksid raamis esteetiliselt ilusamad.  Ka prilliraamide hea ja õige istuvus on mitmevaateliste prillide puhul oluline, sealhulgas ka sangade pikkus, et need ei oleks liiga lühikesed ega liiga pikad. Neid on võimalik küll pisut reguleerida, kuid mitte alati.